reede, 22. aprill 2016

MIKS ÜHISTU ESIMEES EI TUNNE SEADUST

https://www.riigiteataja.ee/akt/12769852
https://www.riigiteataja.ee/akt/13110829

Täna helistati ja saadeti paar meili, et on saabunud uus info.
Väga tore. Hoidke see paber alles, saate kohe võrrelda.
Ausalt öeldes seda nähes ma ei teadnud kust alustada... kõige lihtsam algusest ja järjekorras.

Toonitan üle: tagantjärele ärge andke mingeid allkirju! 
IGAL LEHEL peab olema kirjas number ning IGAL LEHEL ÜLEVAL info mille jaoks neid allkirju kogutakse ja millele te alla kirjutate 
MITTE NAGU 2011 KOGUTUD ALLKIRJADEGA LEHEL. 
TEATE ÜLDSE MILLELE TOOKORD ALLKIRJA ANDSITE?
Sellele, et osalesite üldkoosolekul. 2 punkti on veel seal lisaks :). Kellel küsimusi tekkis mis seal on küsige KÜ esimehelt või minult. Ja kindlasti vajadusel võite küsida seda näha.

Kiri oli selline:

1) Millest elektriarve koosneb ei olegi küsimus. Nagu aru saan, siis üldelektrit ei saagi ikkagi mõõta kuna pole mõõtjat? Nii et ikkagi lampide pealt käib arvestus? Ja kui aastaläbi on sama summa, siis kas soojuspump töötab suvel ka? Kui ei tööta,  siis miks üldelekter väiksem pole?
2) Korteriomanikel on õigus näha arveid ja lepinguid. Korduvatele ametlikele pöördumistele vaatamata ei ole seda tehtud.
3) Kes ehitusregistrisse vea sisse lasi ja miks? Kas teadlikult ja tahtlikult?
Kui seal vead sees, siis miks pole seda ära parandatud nende aastate jooksul? Millal uus kanne tehakse, et meie maja arvutuslik ruumide pind hakkab olema 1680,3? Ja miks siis arvutatakse 1680, mitte 1680,3 rm. See pole korrektne arvestus.
4) Üldelektri kohta palusin varem infot mida ja kuidas kujuneb. Seega süüdistada, et olen valetanud ei pea paika. Arvutasin andmete põhjal mis mul saada oli.
Mida tähendab, jääb reservi? Reserv tähendab eesti keeles- tagavara, varu. Kuidas saab maksmata arve jääda reservi?
Samuti soovisin teada algandmeid mille alusel ja kuidas on otsustatud haldusarve rida komm.maksete arvel.
Sa pole neid otsuseid näidanud ei  mulle ega paljudele teistele korteriomanikele.
Mis põhjustel see varjamine toimub?
Minge ja küsige teie ka neid alusdokumente kus see on otsustatud.

5) Terve kiri oli teil ukse vahel. Minu number on avalik ja kel soovi, helistage ja küsige.
6) KÜ on mittetulundusühing. Talle kehtivad MTÜ-le esitatvad nõuded. Eraldi on ka korteriühistuseadus.
Aastaaruande eelmise aasta  kohta peab esitama hiljemalt 1.juuliks. Ja nii igal aastal.
Korduvatele trahvidele vaatamata pole aruandeid esitatud!
Määratud trahvid on esitamata jätmise eest aastatel 2011-2014. Miks? Kes maksis trahvi ning kas see maksti KÜ (meie kõigi rahadest) või juhatuse enda tasudest?
Ka seda infot on õigus saada ja juhatusel kohustus anda.

Teate miks?
Seadus sätestab nii:

§ 15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne

 (1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

 (2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.
 (3) Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus.


§ 35. Raamatupidamine

  Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 36. Majandusaasta aruanne

 (1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
[RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

 (4) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
 (5) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.[RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010

§ 361. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

 (1) Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

7) Üldkoosolekud ei kujune. Selleks peab juhatus selle enne kokku kutsuma. Seda igal aastal!
Olen sellest ka esimeses postituses kirjutanud. 
Allkirjade korjamine ei ole üldkoosolek!
Seaduses on üldkoosoleku kohta põhjalikum info, aga KÜ esimehe kirjas on see millegipärast välja toomata.

Vastan Teile väljavõttega Mittetulundusühingute seadusest, millest peaksite saama ammendava vastuse:

§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud
 juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
(6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
(7) Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.


8) Need kes on juba allkirja andnud ja kellele olen seda näidanud teavad ise milline see leht on. Reinule ma seda näidanud ei ole (võimalik et nägi siis vilkasamis kui politsei käskis tal minu ahistamine järele jätta). Nagunii esitatakse see lõppkokkuvõttes juhatusele.

9) Paistab, et laimamine ei lõpe. Aga kui inimene ise muudkui infot juurde tekitab, siis mis parata. Kindlasti on tal tõendid olemas ja oskab seda ka põhjendada.
Antud juhtudel ei ole tegemist eraisik Rein Värvi sõnavõtuga vaid KÜ juhatuse esimehe ametliku seisukohaga.
Seega seaduse ees on vastutus teine- kas oma seisukoha avaldab eraisik või juriidiline isik.


KÜs 2011 a kogutud allkirjade leht on täiesti ebaprofessionaalselt vormistatud.
Seda saate vaatama minna vaatama Kalevi tn kohtumajja ja täiesti tasuta.

Kellel pole ühistu põhikirja, siis palun küsige seda kindlasti KÜ juhatuselt.

Ilusat päikeselist nädalavahetust ning aitäh, et mind kursis hoiate!



P.S. DOKUMENTIDE ESITAMISE KOHUSTUS
http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/9483/kas-korteriuhistu-juhatuse-esimees.html
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse esimees peab ühistu pangadokumente näitama? 12.02.2014
Tere!
KÜ on moodustatud nii, et revidenti ega revisjonikomisjoni ei valitud. Põhikirjas on olemas, et revidenti võib valida. Kas see pole lausa kohustuslik? Hilisemal katsel üldkoosolekul revident valida, juhatuse esimees kasutas kõiksugu ebaausaid võtteid, et revidendi valimine ei õnnestuks.
Nüüd, kus soovin ühistu liikmena näha panga dokumente ja ka lepinguid, viidatakse isikuandmete kaitsele, ometi oleks revidendil õigus kõikidele dokumentidele ligipääs kohustuslik (siis ei kehti isikuandmed?) See on vaid vabandus mitte kõiki dokumente näidata, samas ei anna osaline pangadokumentide nägemine terviklikku pilti. Samas on juhatuse esimees  enne KÜ moodustamist raha kõrvaldanud ühiselt kontolt. Kas mul on õigus keelduda näiteks remondirahade maksmisest, sest seda minu arvates ei kasutata sihipäraselt?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.kvatro.ee

Andry Krass

Tere, korteriühistuseaduse § 15 lg 1 kohaselt peab juhatus koostama ja esitama korteriühistu üldkoosolekule kinnistamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Sama paragrahv lõige kaks kohaselt tuleb eelnimetatud dokumendid koos eelmise aasta aruande ja bilansiga esitada korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne korteriühistu üldkoosoleku toimumist.
Seega, kuigi seadus pangaväljavõtete esitamise kohustust juhatusele sõna-sõnalt ei pane, näeb see siiski ette ulatusliku aruandekohustuse. Arvestades, et juhatuse koostatud aruanded kinnitavad korteriühistu liikmed, siis peab juhatus võimaldama korteriomanikele ka esitatud aruannete kontrolli. Leian, et olukorras, kus korteriomanikud ei ole enda hulgast revidenti valinud, on juhatus kohustatud esitama aruande algdokumendid igale korteriühistu liikmele, kes vastava nõude esitab. Seega revidendi puudumine muudab keerulisemaks mitte korteriühistu liikmete vaid juhatuse olukorra.

Mis puutub remondirahade tasumisest keeldumisse, siis korteriühistu arvete tasumisest on korteri omanikul õigus keelduda juhul, kui korteriühistu ei ole eelnimetatud majanduskava kinnitanud või kui korteriühistu juhatus ei tõenda korteriomanikule, et korteriühistu on kulud, mida ta korteriomanikult nõuab, kandnud, õigesti jaganud, ning need on vajalikud korteriomandi valitsemiseks või sihipäraseks kasutamiseks.

Tervitades,
Andry Krass

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar